Tubaka- või nikotiinitoodetest loobumise nõustamine
Ano de publicação: 2021
The use of tobacco and nicotine products is one of the major preventable health risk factors, resulting in over 8 million deaths per year worldwide (1). Quitting tobacco or nicotine products is important in the prevention and treatment of many chronic diseases, because it improves the quality of life of these people and reduces the healthcare costs associated with hospitalization and drug treatment. The pathophysiological pathway induced by nicotine is involved in the development and progression of chronic cardiovascular diseases, lung diseases and cancers of various sites. These diseases, in turn, are among the diseases that cause the most deaths both in Estonia (2) and throughout the world (3). Giving up tobacco or nicotine products is a cost-effective treatment measure in the long run, as it reduces morbidity and the risk of disability,
In 2020, 17.9% of Estonian residents were daily smokers and the proportion of smokers had not increased significantly compared to previous years. The proportion of smokers was twice as high among men as among women (25.6% vs. 12.5%), and 2.1% of the population used oral nicotine products daily. Almost half of smokers (50.8%) would like to quit smoking, but only 19.4% did so during the past year (5). In 2018, approximately 66,000 smokers in Estonia attempted to quit, but only 11% of them used medication for this (6).
In addition to smoking cigarettes, the consumption of oral tobacco and nicotine products has increased in recent years, which have especially gained popularity among younger consumers. About 90% of users of tobacco or nicotine products start using these products in childhood or adolescence (7), and in this age group the risk of developing addiction is particularly high and addiction is more rapid:
10% of adolescents develop addiction after inhaling cigarette smoke for two consecutive days;
50% develop addiction when the number of cigarettes smoked rises to seven cigarettes per month.
(GOLD 2016 treatment guide).
Therefore, it is especially important for children and adolescents to detect the use of tobacco or nicotine products early and to intervene in a targeted manner.
In Estonia, tobacco cessation counseling is currently taking place in hospitals of the hospital network development plan, where counseling offices have been established. In counseling offices, trained counselors provide counseling services for quitting tobacco or nicotine products (8).
In Estonia, there is currently no uniform treatment of those who give up tobacco or nicotine products outside of the tobacco or nicotine product cessation offices. Among other things, healthcare workers and other health professionals lack a unified understanding of the appropriateness of various interventions for quitting tobacco or nicotine products depending on the patient's physiological and psychological characteristics and the possibilities of supporting and motivating the patient in the process of quitting. In order to achieve a better and more lasting result, it is necessary to standardize counseling for quitting tobacco or nicotine products among different health service providers.
Giving up tobacco or nicotine products is preceded by the formation of motivation by loved ones or acquaintances in order to start the quit attempt. Therefore, it is especially important to inform those target groups (e.g. school nurses, youth workers, social workers) about evidence-based methods of quitting and counseling options, who in their work come into contact with dependents, with whom one should talk about the need and possibilities of quitting tobacco or nicotine products.
The purpose of the treatment manual is to shape the approach and treatment path of those who quit tobacco or nicotine products with the help of recommendations that could be applied both at different levels of the health care system and outside the health care system (e.g. in schools, youth centers, etc.).
et|Tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamine on üks peamisi ennetatavaid tervise riskitegureid, mille tagajärjel sureb kogu maailmas üle 8 miljoni inimese aastas (1). Tubaka- või nikotiinitoodetest loobumine on oluline paljude krooniliste haiguste ennetamises ja ravis, sest parandab nende inimeste elumust ja vähendab hospitaliseerimise ja medikamentoosse raviga seotud tervishoiukulusid. Nikotiinist põhjustatud patofüsioloogiline rada on seotud krooniliste südame-veresoonkonnahaiguste, kopsuhaiguste ja eri paikmega vähi tekke ja progressiooniga. Need haigused kuuluvad omakorda enim surmasid põhjustavate haiguste hulka nii Eestis (2) kui ka kogu maailmas (3). Tubaka- või nikotiinitoodetest loobumine on pikemas plaanis kulutõhus ravimeede, sest selle tagajärjel väheneb haigestumus ja invaliidistumise risk, aeglustub haiguse progresseerumise kiirus ning seeläbi ka haiguskoormus ja tervishoiukulud (4).
2020. aastal oli 17,9% Eesti elanikest igapäevasuitsetajad ja suitsetajate osakaal ei olnud võrreldes eelmiste aastatega oluliselt suurenenud. Suitsetajate osakaal oli meeste seas kaks korda suurem kui naiste seas (25,6% vs. 12,5%) ning 2,1% rahvastikust kasutas iga päev suukaudseid nikotiinitooteid. Ligi pooled suitsetajatest (50,8%) sooviksid suitsetamisest loobuda, kuid eelmise aasta jooksul tegi seda ainult 19,4% (5). 2018. aastal tegi Eestis loobumiskatse ligikaudu 66 000 suitsetajat, kuid ainult 11% neist kasutas selleks ravimeid (6).
Lisaks sigarettide suitsetamisele on viimastel aastatel suurenenud suukaudsete tubaka- ja nikotiinitoodete tarbimine, mis on eelkõige kogunud populaarsust nooremate tarbijate seas. Umbes 90% tubaka- või nikotiinitoodete tarvitajatest alustab nende toodete tarvitamisega lapse- või noorukieas (7) ning selles vanuserühmas on sõltuvuse tekkerisk eriti suur ja sõltuvusse jäädakse kiiremini:
10%-l noorukitest tekib sõltuvus juba kahel järjestikusel päeval sigaretisuitsu sisse hingates;
50%-l areneb sõltuvus, kui suitsetatud sigarettide arv tõuseb kuni seitsme sigaretini kuus.
(GOLD 2016. aasta ravijuhend).
Seetõttu on laste ja noorukite puhul eriti tähtis avastada tubaka- või nikotiinitoodete tarvitamine vara ja sihipäraselt sekkuda.
Eestis toimub praegu tubakast loobumise nõustamine haiglavõrgu arengukava haiglates, kuhu on loodud nõustamiskabinetid. Nõustamiskabinettides osutavad tubakast või nikotiinitoodetest loobumise nõustamise teenust väljakoolitatud nõustajad (8).
Eestis puudub praegu ühtne tubaka- või nikotiinitoodetest loobujate käsitlus väljaspool tubaka- või nikotiinitoodetest loobumise kabinette. Muuhulgas puudub tervishoiutöötajate ja muude tervisevaldkonna spetsialistide ühtne arusaam tubaka- või nikotiinitoodetest loobumise eri sekkumiste sobivusest sõltuvalt patsiendi füsioloogilistest ja psüühilistest eripäradest ning patsiendi toetamise ja motiveerimise võimalustest loobumise protsessis. Et saavutada parem ja kestvam tulemus, on vaja tubaka- või nikotiinitoodetest loobumise nõustamist eri terviseteenuste pakkujate vahel ühtlustada.
Tubaka- või nikotiinitoodetest loobumisele eelneb lähedaste või tuttavate poolne motivatsiooni kujundamine, et loobumiskatsega alustada. Seetõttu on eriti tähtis teavitada tõenduspõhistest loobumismeetoditest ja nõustamisvõimalustest neid sihtrühmi (nt kooliõed, noorsootöötajad, sotsiaaltöötajad), kes puutuvad oma tööülesannetes kokku hoolealustega, kellega tuleks rääkida tubaka- või nikotiinitoodetest loobumise vajadusest ja võimalustest.
Ravijuhendi eesmärk on kujundada tubaka- või nikotiinitoodetest loobuja käsitlust ja raviteekonda soovituste abil, mis võiksid olla rakendatavad nii tervishoiusüsteemi eri tasemetel kui ka väljaspool tervishoiusüsteemi (nt koolides, noortekeskustes jne).