Kodade virvendusarütmia (KVA) ravi- ja käsitlusjuhend
Publication year: 2018
Atrial fibrillation (AF) is the most common cardiac arrhythmia with a worldwide prevalence of approximately 2% (3, 4, 5). The occurrence of the disease depends on age, the prevalence among people under 60 years old is less than 1%, among people 80 years old and older it is 7...9%. Based on prevalence indicators, there may be up to 26,000 people with KVA in Estonia (6), according to health insurance data, even more.
CVD often occurs as a result of heart damage due to hypertension, ischemia or valvular pathology, but can also occur independently.
CVD increases the risk of mortality and reduces the quality of life (7). CVA is accompanied by the risk of arterial thromboembolism, the most dangerous complication related to it is cerebral infarction, which occurs with a frequency of five cases per 100 patient-years. The risk of stroke increases with age. Based on data from the Health Insurance Fund, 10...19% of cerebral infarctions requiring hospitalization in Estonia are related to atrial fibrillation, and 2.8% of patients with CVA suffer from cerebral infarction annually (6). Based on epidemiological studies, CVD is found in 30% of patients with primary stroke (71). Another important complication of CVD is heart failure, which occurs due to a rapid heart rate. Heart failure decompensation occurs three times more often in patients with CVD than in the general population (8).
Specialists from many disciplines come into contact with KVA. The results of a recent audit (9) revealed that management of this arrhythmia varies and evidence-based treatment options are often missed. The Estonian treatment guide helps to ensure that CVD is diagnosed on time and that patients receive sufficient information about the disease and modern treatment that matches their risk profile.
et|odade virvendusarütmia (KVA) on sagedasim südame rütmihäire, mille levimusmäär maailmas on ligikaudu 2% (3, 4, 5). Haiguse esinemine sõltub vanusest, alla 60‑aastaste seas on levimus alla 1%, 80‑aastaste ja vanemate seas 7...9%. Eestis võib levimusnäitajate alusel olla kuni 26 000 KVA‑ga inimest (6), ravikindlustuse andmetel veelgi enam.
KVA tekib sageli hüpertensioonist, isheemiast või klapipatoloogiast tingitud südamekahjustusest, ent võib esineda ka iseseisvalt.
KVA suurendab suremusriski ja vähendab elukvaliteeti (7). KVA‑ga kaasneb arteriaalse trombemboolia risk, sellega seotud kõige ohtlikum tüsistus on ajuinfarkt, mis esineb sagedusega viis juhtu 100 patsientaasta kohta. Ajuinfarkti risk suureneb vanuse kasvades. Haigekassa andmete alusel on 10...19% patsiendi hospitaliseerimist vajavatest ajuinfarktidest Eestis seotud virvendusarütmiaga ning aastas haigestub ajuinfarkti 2,8% KVA‑ga patsientidest (6). Epidemioloogiliste uuringute alusel leitakse KVA 30% esmase insuldiga patsientidest (71). KVA teine oluline tüsistus on südamepuudulikkus, mis tekib südame kiire löögisageduse tõttu. KVA‑ga patsientidel esineb südamepuudulikkuse dekompensatsiooni kolm korda sagedamini kui elanikkonnas üldiselt (8).
KVA‑ga puutuvad kokku paljude erialade spetsialistid. Hiljuti tehtud auditi (9) tulemustest selgus, et selle rütmihäire käsitlus varieerub ja tõenduspõhised ravivõimalused on sageli kasutamata jäänud. Eesti ravijuhend aitab tagada, et KVA diagnoositakse õigel ajal ning patsiendid saavad haiguse kohta piisavalt teavet ja oma riskiprofiilile vastavat tänapäevast ravi.