Jala veenilaiendite ja kroonilise venoosse puudulikkuse diagnoosimine ning ravi

    Publication year: 2019

    lthough the exact prevalence of chronic venous disease of the lower extremity is unknown, according to studies, lower extremity telangiectasias or varicose veins (CEAP classification C1–C2) and chronic venous insufficiency (CEAP classification C3–C6) occur in 16% of adults (1). Since there are currently no clear diagnostic and treatment criteria for this disease in Estonia, patients who do not medically need to correct the vein disease often go to a specialist and then undergo invasive treatment. According to the Institute of Health Development, nearly 1,900 vein operations per year have recently been performed in Estonia (2). The Estonian Health Insurance Fund compensates the operations of varicose veins of the lower limb in the amount of about 800,000 euros per year (3). The treatment manual ensures a more successful treatment of the disease and treatment recommendations already at the primary level. In this way, patients who need to be referred to a specialist can be better selected. The development of preoperative diagnostic guidelines improves the selection of patients in specialist care and the quality of invasive (including surgical) treatment.
    et|Kuigi alajäseme kroonilise veenihaiguse täpne levimus ei ole teada, esineb uuringute järgi alajäseme teleangiektaasiaid või veenilaiendeid (CEAP klassifikatsiooni C1–C2) 75%-l ja kroonilist venoosset puudulikkust (CEAP klassifikatsiooni C3–C6) 16%-l täiskasvanud inimestest (1). Kuna Eestis pole praegu selle haiguse selgeid diagnostika- ja ravikriteeriume, satuvad eriarsti juurde ja sealt edasi invasiivsele ravile sageli patsiendid, kelle puhul ei ole meditsiiniliselt vajalik veenihaigust korrigeerida. Tervise Arengu Instituudi andmetel on Eestis viimasel ajal tehtud ligi 1900 veenioperatsiooni aastas (2). Eesti Haigekassa kompenseerib alajäseme veenilaiendite operatsioone aastas umbes 800 000 euro ulatuses (3).Ravijuhend tagab haiguse edukama käsitluse ja ravisoovitused juba esmatasandil. Nii saab paremini selekteerida patsiendid, kes vajavad eriarstile suunamist. Preoperatiivsete diagnostikajuhiste väljatöötamine parendab eriarstiabis patsientide valikut ja invasiivse (sh kirurgilise) ravi kvaliteeti.