Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse käsitlus

    Año de publicación: 2020

    O termo "doença pulmonar obstrutiva crônica, ou DPOC" (eng. doença pulmonar obstrutiva crônica ou DPOC) foi introduzido pela primeira vez em 1962 para denotar “obstrução crônica das vias aéreas de etiologia obscura” (1). Além da DPOC, circulavam em sentido semelhante os diagnósticos “doença pulmonar crônica inespecífica”, “doença respiratória obstrutiva crônica”, “broncopneumopatia obstrutiva crônica”, “bronquite obstrutiva crônica” e provavelmente alguns outros. Tanto a American Thoracic Society (ATS) quanto a European Respiratory Society (ERS) publicaram diretrizes de diagnóstico e tratamento para DPOC em meados da década de 1990 e enfatizaram as diferenças entre DPOC e asma. Uma definição comum de DPOC só foi alcançada em 2001 no documento de consenso continental "Estratégia global para o diagnóstico, gestão e prevenção da doença pulmonar obstrutiva crónica": A DPOC é uma doença caracterizada por limitação do fluxo aéreo que não é completamente reversível. No maior estudo epidemiológico internacional sobre DPOC "Burden of Obstructive Lung Disease" (BOLD), do qual a Estônia também participou, constatou-se que a prevalência média de obstrução permanente das vias aéreas no mundo (com idade superior a 40 anos) era de 12% entre homens e 9% entre as mulheres (2). Na Estónia, a prevalência de obstrução permanente foi menor: 8% entre os homens e 5% entre as mulheres (3). A peculiaridade da Estónia foi que, entre as mulheres, fumar não aumentou o risco de obstrução permanente das vias aéreas. Com base nos dados do estudo epidemiológico mencionado, o número estimado de pacientes com DPOC na Estónia é de cerca de 25 000. De acordo com as estatísticas oficiais do Fundo de Seguro de Saúde da Estónia, o número de pacientes diagnosticados com DPOC em 2017 foi de cerca de 13 000. Muito se tem falado sobre o subdiagnóstico da DPOC. Como a DPOC não é apenas subdiagnosticada, mas também sobrediagnosticada, seria mais correto falar em diagnóstico incorreto de DPOC. De acordo com o estudo BOLD, 25% dos indivíduos com obstrução persistente foram diagnosticados com DPOC, enfisema, bronquite crónica ou asma. No entanto, 75% dos indivíduos com diagnóstico prévio de DPOC não apresentavam obstrução permanente (4). Assim, os números das estatísticas oficiais podem estar corretos, mas as pessoas corretas podem não estar por trás deles. A principal causa do sobrediagnóstico da DPOC é o diagnóstico de DPOC sem confirmação espirográfica ou interpretação incorreta dos resultados da espirometria. Apesar de a DPOC poder ser diagnosticada a qualquer momento por meio da espirometria, o diagnóstico oportuno da doença é um problema em todo o mundo. Os motivos são o curso insidioso da doença e a falta de conscientização da sociedade, razão pela qual os pacientes não procuram o médico a tempo para resolver seus problemas. Na maioria dos casos, a DPOC se manifesta após os sessenta anos de idade e, muitas vezes, a doença já está avançada no momento em que se manifesta. 40% dos pacientes que consultam um médico de família têm problemas respiratórios. Dada a elevada prevalência de asma e DPOC, é necessário disponibilizar diariamente a espirometria aos médicos de família.
    et|Mõiste „krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ehk KOK“ (ingl chronic obstructive pulmonary disease ehk COPD) võeti esmakordselt kasutusele 1962. aastal tähistamaks „ebaselge etioloogiaga kroonilist hingamisteede obstruktsiooni“ (1). Lisaks KOK-ile olid sarnases tähenduses käibel diagnoosid „krooniline mittespetsiifiline kopsuhaigus“, „krooniline obstruktiivne hingamisteede haigus“, „krooniline obstruktiivne bronho-pneumopaatia“, „krooniline obstruktiivne bronhiit“ ja küllap veel mõned teisedki. Nii American Thoracic Society (ATS) kui ka European Respiratory Society (ERS) avaldasid 1990. aastate keskel KOK-i diagnostika ja ravijuhised ning rõhutasid KOK-i ja astma erinevusi. Ühise KOK-i definitsioonini jõuti alles 2001. aastal kontinentide konsensusdokumendis „Global strategy for the diagnosis, management, and prevention of chronic obstructive pulmonary disease“: KOK on haigus, mida iseloomustab õhuvoolu piiratus, mis ei ole täielikult pöörduv. Õhuvoolu piiratus on progresseeruv ning seotud kopsude haigusliku põletikulise vastusega kahjulikele osakestele ja gaasidele. Seni suurimas rahvusvahelises KOK-i epidemioloogilises uuringus „Burden of Obstructive Lung Disease“ (BOLD), milles osales ka Eesti, leiti, et keskmine hingamisteede püsiobstruktsiooni levimus maailmas (vanuses üle 40 eluaasta) oli meeste hulgas 12% ja naiste hulgas 9% (2).

    Eestis oli püsiobstruktsiooni levimus väiksem:

    8% meeste ja 5% naiste hulgas (3). Eesti eripäraks oli see, et naiste hulgas ei suurendanud suitsetamine hingamisteede püsiobstruktsiooni riski. Võttes aluseks mainitud epidemioloogilise uuringu andmed, on KOK-i oletatavaks patsientide arvuks Eestis umbes 25 000. Eesti Haigekassa ametliku statistika järgi oli 2017. aastal KOK-i diagnoosiga patsientide arv umbes 13 000. Palju on räägitud KOK-i aladiagnoosimisest. Kuna KOK pole mitte ainult aladiagnoositud, vaid ka ülediagnoositud, oleks õigem rääkida KOK-i väärdiagnoosimisest. Uuringu BOLD andmetel oli kas KOK, kopsuemfüseem, krooniline bronhiit või astma diagnoositud 25%-l püsiobstruktsiooniga uuritavatest. Samas 75%-l varasema KOK-i diagnoosiga uuritavatel püsiobstruktiooni ei olnud (4). Niisiis võivad ametliku statistika arvud olla õiged, kuid nende taga ei pruugi olla õiged isikud. KOK-i ülediagnoosimise peamiseks põhjuseks on KOK-i diagnoosimine ilma spirograafilise kinnituseta või spiromeetria tulemuste väär tõlgendus. Vaatamata sellele, et KOK-i on võimalik spiromeetria abil diagnoosida igal ajahetkel, on haiguse õigeaegne diagnoosimine probleem kõikjal maailmas. Põhjused on haiguse hiiliv kulg ja ühiskonna vähene teadlikkus, mistõttu ei pöördu haiged oma probleemidega õigeaegselt arsti juurde. KOK avaldub enamikul juhtudel pärast kuuekümnendat eluaastat ja sageli on avaldumise hetkeks haigus juba kaugele arenenud. Perearsti poole pöörduvatest haigetest on 40%-l hingamisteede probleemid. Arvestades nii astma kui ka KOK-i suurt levimust, on vaja spiromeetria perearstile igapäevaselt kättesaadavaks muuta.